Teine ülesanne

Kodutöö:
Refleksioon 2: Arutle nende õppimiskäsitluste seisukohti arvestades, millise lähenemisviisi on võtnud esimese generatsiooni e-õpikud Eestis.

Mina kasutan alates sellest õppeaastast 1. klassis Koolibri õpikuid ja töövihikuid ning nende juurde on kirjastus välja andnud CD plaatidel eAabitsa, ja loodusõpetuse juurde eLoodusõpetuse. Kirjastuse kodulehel on öelnud loodud materjalide kohta järgmist: "See on abimaterjal ühtaegu nii õpilastele kui ka õpetajale, sest ühendab endas interaktiivset õppematerjali õpilasele ja samas hõlpsasti kättesaadavaid pildimaterjale, ülesannete vastuseid ja lisasid õpetaja tarvis. Seega täidab eLoodusõpetus osaliselt õpetajaraamatu eesmärke ja lihtsustab õpetaja tööd märgatavalt.". Antud materjali plussiks on see, et 1.klassi õpilane saab lihtsalt jälgida, kuhu tuleb vastus kirjutada. Kasuks tuleb ka see, et lisatud on pildimaterjale ning kuulamisülesandeid. Õppimiskäsitluse seisukohalt on see minu arvates "Mayer‘i kognitiivne multimeedia õppimise teooria", sest nagu selles teoorias on välja toodud, siis:
1. Visuaalset ja verbaalset infot töödeldakse erinevate kanalite/süsteemide kaudu.
2. Kumbki infotöötluskanal on limiteeritud infotöötlusvõimega.
3. Töötlemine on aktiivne protsess, mille käigus püütakse saavutada sidusus erinevatest
kanalitest tuleva info vahel.
 Mayeri multimeedia esituse printsiibid tulenevad eelnimetatud kognitiivsest mudelist ja
on paljude eksperimentidega kontrollitud (vt. Cambridge Handbook of Multimedia Learning)
• Multimeedia printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii
verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.
• Hajutatud tähelepanu printsiip: Inimesed õpivad paremini kui sõnaline ja visuaalne info on
omavahel füüsiliselt integreeritud.
• Modaalsuse printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja
audiona kui visuaalselt ja tekstina. Samuti on õppimine efektiivsem kui tekst esitatakse
jutustavas stiilis ning inimese poolt esitatuna (mitte masinkõne). Animatsioonidelt
õppimine pole tingimata efektiivsem kui staatilistelt piltidelt õppimine.

Koolibri kodulehel sai vaadata lõiku 1. klassi loodusõpetuse digiõpikust. Tundus, et on päris põnev õpik, mis meeldiks kindlasti õpilastele ning ka õpetajad oleksid sellest huvitatud, sest nii saaks muuta koolitunni huvitavamaks. Õppimiskäsitluse seisukohalt on võetud siinkohal arvesse "Ristmeedia õppimise mudelit" Ristmeedia (crossmedia) - ühe meediatoote (nt. mingi bränd, lugu) avaldumisvormid on jagatud rohkem kui ühele meediaplatvormile, sest on vajadus saavutada kontakt kaasaegsete, platvorme ja kanaleid pidi killustuvate auditooriumidega. Eesmärgiks on, et lugedes õppematerjali ning kuulates õpetajat tuleb hiljem iseseisvalt lahendada ülesanne tahvelarvutis.


Eelmisel kuul sai meie kooli geograafiaõpetaja kasutada õppematerjali, mis oli mälupulgal ning selles olid erinevad õppematerjalid: tunnikonspekt, videod, kontrolltööd, viited, lingid, slaidiprogrammid. Küsisin õpetaja arvamust sellise õppematerjali kohta ning ta leidis, et materjal on hea näiteks, siis kui on vaja aineõpetajat asendada. Tegevõpetajana leidis ta, et selline materjal võiks koolil olla, aga hind on ühe õpilase kohta küllaltki kallis ning seega pole paljud koolid sellest huvitatud. Selle paigutaksin ma "Transmeedia õppimise mudeli" alla, sest selle puhul räägitakse loo erinevaid fragmente erinevatel platvormidel. Et kogu
teema kohta teada saada ja seda ka kogeda, tuleb läbida teekond erinevate platvormide vahel ja see on õpilastele uus kogemus.



Kasutatud allikad:
Koolibri http://www.koolibri.ee/?mcid=1&type=subjects&scid=127?&lang=ee

Kai Pata http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/haridustehnoloogia_loeng2.pdf

Link ülesande püstitusele:

http://ifi7056.wordpress.com/2014/02/07/teine-ulesanne/