Kolmas ülesanne

Refleksioon3: Too üks näide, kuidas viiksid läbi uurimuslikku õpet haridustehnoloogiaga. Kommenteeri ka ühe kaasõppija samateemalist postitust!

Uurimuslikuks õppeks kasutaksin m-õpet.

Selleks läheb õpilastel vaja nutitelefoni, QR-koodide lugejat, internetti. Õpetajal stopperit, et selgitada välja kõige kiirem võistkond. Õppemängu loomiseks tuleb kasutada internetis olevat QR-koodide koostamise lehekülge http://www.classtools.net/QR/. 

Õppemäng Orienteerumine QR-koodide abil.

Õppemäng toimub 4-liikmelistes võistkondades. 5. klassi õpilastele on koostatud QR-koodidel põhinevad küsimused ning nad peavad hakkama neid lahendama. Iga koodi juures on üks küsimus, millele tuleb vastata ja mis annab vihje, kuhu peab edasi liikuma. Võidab võistkond, kes saab ülesandega kõige kiiremini hakkama.

Lisan kolmanda ülesande õppematerjalist, mis üldse on m-õpe.

m-õpe kui kogemuslik ja situatiivne õpe 
M-õpet on defineeritud mobiilse side kasutamise kaudu, mis võimaldab õppida suvalisel ajal suvalises kohas ilma interneti püsiühenduseta. Mobiilsete õppimistehnoloogiate alla kuuluvad näiteks mobiiltelefon, nutitelefon, pihuarvuti, tahvelarvuti, GPS seadmed kaardi toega. 

Oma olemuselt on m-õpe mitteformaalne (aga saab ka kasutada formaalõppes), situatiivne õpe. m-õppes kasutatakse kogemusliku õppe printsiipe ja see on sageli probleemipõhine. 

m-õppes kasutatakse ära mobiilsete seadmete erinevaid võimalusi – positsioneerimist, pildistamist, filmimist, heli salvestamist, suhtlusvõimalust, kalendreid, andmete edastamist serverisse ja serveris või kaartidel olevate andmekihtide lugemist reaalses paigas jpm. Sageli on õpitegevustes oluline ka internetile juurdepääs (andmete edastamiseks, suhtlemiseks) või kasutatakse seadmesse salvestatud App-e (näit. taimede määramise vahendid, taevakaart, kaart, sõnaraamat, e-raamatud, jne.). M-õppes kasutatakse ka liitreaalset keskkonda loovaid QR-koode ja keskkonda võib paigaldada ka mobiilidega rääkivaid kiipe. Lisaks keskkonnas olevast infost teadlik olemisele võib m-õppes kasutada ka teistest isikutest, nende asukohast teadlik olemist ära mängulistes või õpitegevustes. Teadlikkus meeskonnakaaslastest või vastastest, sarnaste huvidega isikute paiknemisest jne. võimaldab teha dünaamiliselt otsuseid.

Link ülesande püstitusele:
http://ifi7056.wordpress.com/2014/02/15/kolmas-ulesanne/

Teine ülesanne

Kodutöö:
Refleksioon 2: Arutle nende õppimiskäsitluste seisukohti arvestades, millise lähenemisviisi on võtnud esimese generatsiooni e-õpikud Eestis.

Mina kasutan alates sellest õppeaastast 1. klassis Koolibri õpikuid ja töövihikuid ning nende juurde on kirjastus välja andnud CD plaatidel eAabitsa, ja loodusõpetuse juurde eLoodusõpetuse. Kirjastuse kodulehel on öelnud loodud materjalide kohta järgmist: "See on abimaterjal ühtaegu nii õpilastele kui ka õpetajale, sest ühendab endas interaktiivset õppematerjali õpilasele ja samas hõlpsasti kättesaadavaid pildimaterjale, ülesannete vastuseid ja lisasid õpetaja tarvis. Seega täidab eLoodusõpetus osaliselt õpetajaraamatu eesmärke ja lihtsustab õpetaja tööd märgatavalt.". Antud materjali plussiks on see, et 1.klassi õpilane saab lihtsalt jälgida, kuhu tuleb vastus kirjutada. Kasuks tuleb ka see, et lisatud on pildimaterjale ning kuulamisülesandeid. Õppimiskäsitluse seisukohalt on see minu arvates "Mayer‘i kognitiivne multimeedia õppimise teooria", sest nagu selles teoorias on välja toodud, siis:
1. Visuaalset ja verbaalset infot töödeldakse erinevate kanalite/süsteemide kaudu.
2. Kumbki infotöötluskanal on limiteeritud infotöötlusvõimega.
3. Töötlemine on aktiivne protsess, mille käigus püütakse saavutada sidusus erinevatest
kanalitest tuleva info vahel.
 Mayeri multimeedia esituse printsiibid tulenevad eelnimetatud kognitiivsest mudelist ja
on paljude eksperimentidega kontrollitud (vt. Cambridge Handbook of Multimedia Learning)
• Multimeedia printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii
verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.
• Hajutatud tähelepanu printsiip: Inimesed õpivad paremini kui sõnaline ja visuaalne info on
omavahel füüsiliselt integreeritud.
• Modaalsuse printsiip: Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja
audiona kui visuaalselt ja tekstina. Samuti on õppimine efektiivsem kui tekst esitatakse
jutustavas stiilis ning inimese poolt esitatuna (mitte masinkõne). Animatsioonidelt
õppimine pole tingimata efektiivsem kui staatilistelt piltidelt õppimine.

Koolibri kodulehel sai vaadata lõiku 1. klassi loodusõpetuse digiõpikust. Tundus, et on päris põnev õpik, mis meeldiks kindlasti õpilastele ning ka õpetajad oleksid sellest huvitatud, sest nii saaks muuta koolitunni huvitavamaks. Õppimiskäsitluse seisukohalt on võetud siinkohal arvesse "Ristmeedia õppimise mudelit" Ristmeedia (crossmedia) - ühe meediatoote (nt. mingi bränd, lugu) avaldumisvormid on jagatud rohkem kui ühele meediaplatvormile, sest on vajadus saavutada kontakt kaasaegsete, platvorme ja kanaleid pidi killustuvate auditooriumidega. Eesmärgiks on, et lugedes õppematerjali ning kuulates õpetajat tuleb hiljem iseseisvalt lahendada ülesanne tahvelarvutis.


Eelmisel kuul sai meie kooli geograafiaõpetaja kasutada õppematerjali, mis oli mälupulgal ning selles olid erinevad õppematerjalid: tunnikonspekt, videod, kontrolltööd, viited, lingid, slaidiprogrammid. Küsisin õpetaja arvamust sellise õppematerjali kohta ning ta leidis, et materjal on hea näiteks, siis kui on vaja aineõpetajat asendada. Tegevõpetajana leidis ta, et selline materjal võiks koolil olla, aga hind on ühe õpilase kohta küllaltki kallis ning seega pole paljud koolid sellest huvitatud. Selle paigutaksin ma "Transmeedia õppimise mudeli" alla, sest selle puhul räägitakse loo erinevaid fragmente erinevatel platvormidel. Et kogu
teema kohta teada saada ja seda ka kogeda, tuleb läbida teekond erinevate platvormide vahel ja see on õpilastele uus kogemus.



Kasutatud allikad:
Koolibri http://www.koolibri.ee/?mcid=1&type=subjects&scid=127?&lang=ee

Kai Pata http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/haridustehnoloogia_loeng2.pdf

Link ülesande püstitusele:

http://ifi7056.wordpress.com/2014/02/07/teine-ulesanne/

Õppimismetafoorid

Refleksioon 1: Arutle, milliseid õppimismetafoore oled seni oma tegevuses järginud.

"Õppimine kui infotöötlus" 

Päeva jooksul saavad inimsed väga palju infot ning sellele järgneb infotöötlus. Osa infost ununeb ruttu, osale infost mõeldakse päeva jooksul mitu korda, et leida sellest enda jaoks oluline.

"Õppimine kui teadmiste konstrueerimine" näiteks muukeelsed õpilased eesti koolis. Õpilastel on teatud eelteadmised ning sõnavara, mille põhjal konstrueeritakse uusi lauseid ning lisatakse uued sõnad. Keeleõppes saab kasutada lausemalle, milles muudetakse, vaid mõni sõna. 

Lugemise õppimisel toimub samuti infotöötlus, sest tuleb õppida selgeks tähed, siis saada aru, et tähtedest saab moodustada sõnu, sõnadest lausid, lausetest jutte, juttudest raamatuid.

Veel saab kasutada konstrueerimist matemaatikas tekstülesannete õpetamisel, kui tuua lihtsamate arvudega analoogne ülesanne.

„Kehakogemuslik“ õppimine toimub eelkõige kehalise kasvatuse tunnis. Näiteks suusatamise õppimisel, kui õpitakse mäest alla laskuma nii, et ei kukus. Selleks peab meeles pidama, kuidas on vaja keha hoida, et ei kukuks.

Vanasõna "Muna on targem, kui kana". Lapsed õpetavad vanemaid ja vanavanemaid kasutama infotehnoloogilisi vahendeid: kodutehnika, nutiseadmeid ning on sellel alal targemad. Samuti õpetavad õpilased koolis ka õpetajaid, kui mingi tehnoloogiline seade ei tööta ja õpetaja ei saa selle seadistamisega hakkama.

Vanasõna "Harjutamine teeb meistriks" on minu töös lahutamatu osa, sest olles algklassiõpetaja, siis tuleb õpilasi õpetada kirjutama, arvutama, joonistama, suusatama jne. Pidevalt peab lapsi innustama, et mida rohkem ja pühendunumalt sa oma töid teed seda paremaks muutuvad ka tulemused. Iga töö jurres tuletan ka seda meelde, et keegi ei tea kui kaua sa seda tööd tegid, vaid kõik näevad lõpptulemust ning selle järgi annavad hinnangu tööle.

Kasutatud õppematerjal:

Pata, K. 2014. Uurimissuunad haridustehnoloogias. Loengumaterjal õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Tallinna Ülikool. 

Vaadatud aadressl: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng1.pdf 9.veebruar 2014

Link ülesande püstitusele:

http://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/1-sissejuhatus-uurimissuunad-haridustehnoloogias/